Minevik ei unune, tulevik ahmib kõik endasse

Olen Tallinna ülikooli vana maja koridoris. Minu ümber on vaikus, on hommik. Kui ilusad hetked mul siin kunagi möödusid! Siin sain ma osa tõelistest naiselikkustest ja iluelamused ehitasid mu ümber sellise lego, millest ma poleks osa saanud, kui ma näiteks 1990. aastal oleksin läinud mõnda reaalainet õppima.

Üks Rooma päeviku võimalikest lõppudest

keegi hüüdis mu nime
nagu maa alt tuli see
ma ei lähe kituma, et juhtus see
rohkem ma nii ei tee,
sest ei saagi teha,
mul pole ju enam keha