Kuu ja kümme päeva hiljem sai Kurtt omale lisaks kaaslase, kes pandi teise kongi. See oli soomlane Pajupää Andres, kes oli elanud Sokani Kehla kihelkonnas (?) (ilmselt tänapäevane Kaarla, Jüri alevikust ca 4 km), rahvusvahelises peres, s.o eestlaste keskel. Lõikuskuu vast ühel parimal päeval oli ta toodud Kautjala veskist (Kautjala on 6 km Jürist, veski aga 8 km) valulikule ülekuulamisele. Oli väidetud, et pühapäeva õhtul pidutses ta Talkuse (talgute) puhul kõrtsus. Andres ja Kautjala mölder, Hans võtsid oma kibudega mõlemad ühest ja samast aamist õlut. Hans jõi alati oma kibu lõpuni, aga Andres kallas osa maha.
Hans küsis, miks sa nii teed. Andres vastu, et teise poole peab minu kuradike saama. Hans hakand asja vastu huvi tundma ja vaatas sügavalt Andrese kannu. See haaras tal rinnust kinni. Antud juhtumil oli lugu lõppenud, aga 2 päeva pärast tundis Hans rinnas valusid. Hans ajas külarahva Tõnno Jaagu ja Rebase Jürgeni Andrese järele. Kui soomlane ilmus esimest korda tagasi, siis Hansu rinnas valud kadusid. Teisel korral oli aga vastupidi. Nüüd võeti soomlane kinni kui nõid: teda hoiatati, et järgmisel päeval hakatakse tema liikmeid venitama. Ta püüdis end välja rääkida ning ütles, et ta teab kolme terakest, mis sellistele haigetele peaks joogi sisse pandama. Midagi ei aidanud. Öösel püüdis Andres end tappa ja peksis pead vastu rehetoa ust. Seegi ei aidanud.
Järgmisel hommikul sõidutati soomlane Andres Tallinna ja teda hakati julmalt piinama. Suure piinamise all tunnistas ülekuulatav, et kui tema Kautjalga möldri Talkusele tuli, jooksid tema kõrval kummalgi pool 2 kassisuurust musta koera. Need olid kuradid. Kui mölder jooma hakkas, hüppasid need talle õlale ja sülitasid talle suhu. Kuradite nimed olnud kurlitz'ad. Andres põletati.
Nehatu Kurtt ajas aga kõik tagasi. Ei olnd seal ühtegi nõida, kelle vilemees ja rottmeister ta oleks olnd. Nõiakohtunikud küsisid tema käest, kas ta kurje vaime on sarvepuhumisega kutsunud. Kohtunikud asusid teda piinama ja käskisid tal üles tunnistada, et tema, Kurtt, on olnud libahunt, palju karja murdnud. Kui piina suurendati, karjus Kurtt, et tal on olnud kokku 600 paharetti juhendada, palus veeproovi. Kui ta pöidlakruvidesse kinnitati (mis oli venitusest kergem piin), ütles, et tema on süütu kannataja; palus uuesti veeproovi. Kurtt tunnistas üles suure sabati ühes Petersi nimelise kuradiga suure kivi all luksuslike sööginõudega. Pidusöögi alates ja lõppedes puhuti tema tunnistuse järgi pasunat, mida oli kuulda Järvamaani. Kurtt põletati.
Pildil: Ülimas rahus puhkavad pardid 1. augustil 2013 Limu metsajärve pinnal, veekogu, mille lähedal tulid 400 aastat tagasi Vaskjala jõest välja Kurtt ja Lolk. Kurt olnud keskmine paks mees punakaspruuni parraga, Lolk olnud pikk mees halli habemega. Mõlemad tulid Vaskjalas jõe seest välja ja mõlemal oli kaks kala pihus (Otto von Riesemanni, Die Hexen und Zauberer von Reval, 1877 järgi).
