Thursday, April 12, 2012

Küberneetilise ruumi vabaduse manifest

30. detsembril 1998 teatas USA koodimurdjate grupi Põrandaalune Leegion liige hüüdnimega Optiklenz, et Iraagi ja Hiina valitsusside arvutivõrkudele on kuulutatud kübersõda, kuna nende riikide valitsused rikuvad inimõigusi.
"Kübersõda" tähendab "Optiku" järgi nii andmesidevõrgu söötmist Trooja hobusega kui ka paroolide ära aimamist sel moel, et tabatakse paroole tootva või genereeriva programmi algoritm.
Grupi ülejäänud liikmed teatasid veidi aega hiljem, et Optiklenz on nende sõber küll, kuid ta on omapäi tegutsedes "ülekäte läinud" ja teised ei saa kanda vastutust tema tegude eest ("meie ei ole kohtumõistjad seeüle, mis võõrastes riikides toimub"). Sõber Optiklenz oli nii jaanuaris kui ka veebruaris teatud aja offline, haududes mingeid plaane. Hiina võimud avaldasid USA-le mitteametlikku survet, et niisugustele tegelastele pandaks otsustavalt päitsed pähe, teatas infokanal Hacker News Network.
Optiklenz on koolipoiss või üliõpilane, arvestades asjaolu, et ta on murdnud sisse ja hirmsat jama keeranud koolide Internetti. Poiss püüab levitada teatavat "küberruumi vabaduse manifesti", milles lubatakse vabakaubandust, vaba mõttevahetust, kõike, mis on vaba. "Lenz" tahab, et igaüks võiks vabalt võrgus liikuvaid pakette analüüsida. Noormehe manifesti sisu sarnaneb 1968. aasta tudengite-revolutsionääride loogikale: "Keelata keelamine või ma muudan teie arvutid juhitamatuks!" - "Vabastada vanglast superhäkker Kevin Mitnick!"
Iraagis on kasutusel vananenud võrgustandard x.25, uusi arvuteid seal peaaegu pole (vahepeal on kehtinud suur majandusembargo) ja tarku telefon-taskukompuutreid (nagu Nokia-Communicator) leidub teadaolevalt ainult ärimeestel - lairibaühendust või ISDN-i peaaegu ei kasutata. Bagdadi Füüsika Instituudi arvutid on ülejäänud maailmast hoopis eraldatud, nende lähedusse lastakse ehk vaid Richard Butlerit ja tema kampa - kui neidki. Hiinas kehtib range tsensuur ja andmesidevõrke kaitseb Suur Tulemüür, mida kõikvõimalikud ründajad on väljastpoolt pidevalt läbistanud. Ühtekokku on läbi murtud kuuest erinevast tulemüüri osast ja ikka veel ei ole küll. Tulemüürist läbi murdvad häkkerid protesteerivad kellegi Lin Hai arreteerimise vastu. Lin Hai on isik, kelle Hiina võimud võtsid kinni selle eest, et ta julges lihtsalt saata elektronkirja Ameerika Ühendriikidesse.
Optiklenzi pea lausa pulbitseb kõikvõimalikest mõtetest. Kõigepealt võib öelda, et erinevate võrgukohtade häkkimine ei ole talle mitte pelk pühapäevalõbu, vaid tõsine ülesanne, mille peale tuleb pühendada kõik hetked. "Mitte kahjustada süsteemi, mitte saata e-pomme," eesmärgiks on ainult informatsiooni omamine, mitte midagi muud. "Häkkimine on hea tahe muuta tehnoloogia soovijale kättesaadavaks ja avatuks." Parooli hankimisega IRC-serverist ei ole Optiklenzi arvates eetiline näpata see kusagilt "suvalise netisurfaja varrukast". Ameerika ülikoolides on arvutisaalid väga suured - võib jalutada kümneid meetreid, kusjuures teekonna algul võib kohata mõnd arvutimängu indunult mängivaid üliõpilasi, selle lõpus aga tõmbab keegi IRC-serverist programme. Niisuguses keskkonnas kehtivad häkker Optiklenzi jaoks omad reeglid. "Pole õige jututoas passida, kuni keegi lesta tõmbab ja seejärel tema kontot tema nime all ikka edasi kasutada, ainult sellepärast, et sul on selle tüübi serveris administraatoriõigused.
Optiklenz on häkkimise keerulist maailma küllalt süstematiseerinud ja väidab nagu mõni vanaaja filosoof, et võõras infokraamis sorimise kunst seisab nö viiel alussambal:
whois - nimekiri kasutajaist antud serveris;
nslookup - domeeninime vaatamine IP-aadressilt;
ping - mõõdab paketi liikumiskiirust ja suunda;
finger - andmed kasutaja kohta (sisse- ja väljalogimisajad);
traceroute - ping-info iga ruuteri kohta eraldi.
"Võõras uuriv kasutaja" on inimene, kes tungib võõrastesse serveritesse info kogumise eesmärgil. Ka valitsuse serveritesse, kuigi Optiklenz hoiatab, et niisugustel juhtumitel peab olema lausa eriti ettevaatlik. "Valitsused ei säästa kunagi aega ja vaeva sinu tabamiseks."
Head programmeerimiskeeled on Optiklenzi järgi: assembler, C++, Perl. C-s kirjutatud programmi puugi sisse süstimise (s.o exploit, programmihõivang, lähemalt http://get.your.exploits.com) rida algab näiteks tähekombinatsiooniga blah~ - see on uusima Exceli ära solkimise programm.
Relvadeks on korralikul häkkeril hea Interneti-ühendusega arvuti (telneti-programmiga), skänner portide välja peilimiseks. Rohkem ei pidavat algajal häkkeril eriti tarvis minema.
Seni ei ole Optiklenz otseselt tegudele läinud. Ja ega vist niipea lähegi. Vähemasti Iraagi vastu. Sest keegi lihtsalt ei tea, kes ennast selle nime taga varjab. Igatahes peitub tema filosoofia kolmes tähendusrikkas reas: "Loen uudiseid. Jällegi arreteeriti üks noor häkker. Sa kuradi kurat küll - kas need arreteerijad üldse mõtlevad, kuidas on viimane põlvkond üles kasvanud? Vitsa-, narkootikumide ja tuumasõjahirmus. Vaadaku need kohtumõistjad oma viiekümnendate aastate tehnolaine mälestusi ja otsustagu siis."
1999

No comments: