1. augustiks 1944 oli maa Sinimägede kolme künka ümber sama rullis kui Kesamaa kulm, kui ta voodite all Tiugul (Kuslapil) järel käis. Mõlemad vaenupooled olid Sinimägedes võidelnud eriti intensiivselt ja suurtükituli oli löönud segi omade ja võõraste kaevikud. Kõige kohal hõljus talumatu laibalehk.
Ehk nagu ma kirjutasin juba 2006. aastal Sirbis: "Vaatame Sinimägedesse. Seisame kõrgendiku 69,9 päikesest kõrbenud nõlval. Mullapõues on jahe ühishaud: tõepoolest, siin nad lamavad, sel verisel tallermaal, kägaras, üksteise kaisus, frontovik Amjaga pea tundmatu flaamlase rinnal, tundmatu flaamlase käed dzhotijäänuse tükkides. See maa ei ole õnnistatud, see on piinatud maa, mille oma pojad surid tulevihuris. Ja sealsamas ka võõrad, paljude radade tagant. Ohkasid kord, ehk käsigi seltsimehe õlal - ja lahkusid."
Oskar Ruut juhtis 2. augustil 1944 pataljoni Narva löögiüksust. Sellest pataljonist oli rivvi jäänud ainult 30 meest.
Oskar Ruut laskis seal kiviaedade tagant reaktiivgranaadiheitjaga Nõukogude tanke kirjadega "Nõukogude Eesti eest" ja "Stalini suure asja eest". Need tankid olid küll mehitatud venelastega, kuid kandsid ülalmainitud kirju, mis olid kirjutatud "fašistide keeli", seetõttu olid nad muutunud vastaspoolel sõdivatele eestlastele eriti olulisteks sihtmärkideks.
Niisugused tankihävitajad olid kiviaedade taga pikali ja lasid tanke seestpoolt põlema. Pärast lasku oli neil aega veidi vähem kui kümmekond sekundit, et end teise kohta rullida, sest minema lennanud reaktiivjoa tõttu lõhkeainepea taga avastasid ta teised tankid. Teiselt positsioonilt lasti uuesti uuest niisugusest tankirusikast ja taas veeretati end minema, et puruks lastud tanki asemele ei tuleks teine ega tapaks sind otsesihtimisega. Niisuguse laskuri keskmiseks elueaks lahingus oli 5 minutit. 1. augustil hävitas kapten Ruut kaks vaenlase tanki saades seejuures kolm haava pähe ja paremasse õlga, kuid kahe päeva pärast oli ta jälle rivis. Oskar Ruut langes 3. augustil 1944, olles hävitanud kolm vaenlase tanki, kui neljas T-34 sõitis talle peale.
Vene tankistid nimetasid niisuguseid hakkajaid tankihävitajaid faustnikkudeks.
II ilmasõja aegne Panzerfaust lööb efektiivse laskekauguse pealt 100 m läbi kuni 90 mm paksuse terasplaadi, tekitades sellesse ca 5 cm augu. (Järelikult IS tanke päriselt ei läbistanud, aga kahtlemata kahjustas.) Augu tekkides on terase temperatuur üle 1000 kraadi. Laengu algkiirus välja tulistades on 60 m / sek. Kui laeng tabab täpselt T-34 torni, siis selles peituvad 3 võitlejad lendavad räbalatena välja. Kui see sattub täpselt vaatepilusse, siis ei jää sees olevatest nõukogudearmeelastest midagi järele.
Isegi kui Panzerfausti lõhkelaeng soomust läbistada ei suuda, võib ta seda ometi deformeerida ja tekitada T-34 sees sellise ülerõhu, et tank lahvatab efektselt põlema.
Sõjalugu on sõjalugu, aga piinatud maa on Eestimaa igatahes. Seda võiksid meelde jätta turistid, kes kõnnivad sellel pühal pinnal.
Sunday, June 16, 2013
Sunday, June 9, 2013
"Apocalypto" tegevus toimunud 27.04.1511
Tõepoolest, eurooplased jõudsid Yucatanile aastal 1511 ja selle aasta 27. aprillil toimus ka Mehhikos nähtav täielik päikesevarjutus, mille kestuseks oli 3 minutit ja 50 sekundit (230 s). Selle tipphetk oli lõuna ajal, kell 13.44 ja 19 sekundit UT. Sel aastal põrmustus Quintana Roo randadel frantsiskaani padre Geronimo de Aguilari karavell.
See laev oli teel Panamast Santo Domingosse, kuid tige hoovus oli kandnud selle Yucatanile. Pardal oli kullalaadung ja dokumendid koloonia asutamiseks. Meeskond koosnes 16 mehest ja 2 naisest, lisaks veel Aguilar ise ja prokuraator Juan de Valdivia.
Maiad võtsid mehed kinni ja neid oli plaanis ohverdada kohalikele jumalatele. Kuid Aguilaril ja ühel madrusel nimega Guerrero ("Sõdalane") õnnestus põgeneda rahumeelsema hõimu juurde. Nad elasid 8 aastat orjadena dzhunglis ja kodunesid täielikult selle kultuuriga. Mõlematest said lõpuks tähtsad päälikud, eriti Guerrerost, kes abiellus jõuka maia naisega ja kellest sai Chektumali isand, sõjapealik Nachan Kaan. Lõpuks vabastas nad Cortes ning selgus, et Aguilar oli breviaari järgi kogu aeg nädalapäevade arvestust pidanud.
Foto: Icon Entertainment International, Icon Productions, Touchstone Pictures.
See laev oli teel Panamast Santo Domingosse, kuid tige hoovus oli kandnud selle Yucatanile. Pardal oli kullalaadung ja dokumendid koloonia asutamiseks. Meeskond koosnes 16 mehest ja 2 naisest, lisaks veel Aguilar ise ja prokuraator Juan de Valdivia.
Maiad võtsid mehed kinni ja neid oli plaanis ohverdada kohalikele jumalatele. Kuid Aguilaril ja ühel madrusel nimega Guerrero ("Sõdalane") õnnestus põgeneda rahumeelsema hõimu juurde. Nad elasid 8 aastat orjadena dzhunglis ja kodunesid täielikult selle kultuuriga. Mõlematest said lõpuks tähtsad päälikud, eriti Guerrerost, kes abiellus jõuka maia naisega ja kellest sai Chektumali isand, sõjapealik Nachan Kaan. Lõpuks vabastas nad Cortes ning selgus, et Aguilar oli breviaari järgi kogu aeg nädalapäevade arvestust pidanud.
Foto: Icon Entertainment International, Icon Productions, Touchstone Pictures.
Subscribe to:
Posts (Atom)