Füürer ei ole surnud

Mõned usuvad, et füürer ei ole surnud, vaid ootab oma tundi kaugel
külmas Antarktikas, et kunagi tulevikus tuhast tõusta ja lõplikult
purustada alaminimeste põlastusväärsed hordid.
Nagu on kuulus laul ühest teisest suurest Saksa juhist Friedrich I
Barbarossast, kes Tüüringimaal Küffhäuseri koopas magab igavest und
ja tõuseb, kui rongad hakkavad laulma teatud viisil.



Me vana Barbarossa,
me keiser Friederich -
ta on ju maa all lossis,
kus võluvidevik.

Ta kaljulossi sulet
ja magab pikka und
ja keset aastaid tuleb
kord ärkamise tund.

Ei peata tema vahvust
ta õõnsa lossi laed,
kui tõuseb, siis taas saabub
me Riigi hiilgeaeg.

Pea peenest vandlist laual
ja kätes kivirist
ja koobas tema haual
on marmorist.

Ja valvab saksa rahvast
ta silme surmakae
ja tema punahabe
seal kasvab läbi lae.

Ja hingetõmbe hõõgvel
ta habe laual lonkab
ja tema hauakambris
on miljon musta ronka.

Ta nimest kajab meri
ning vastab mets ja maa.
Ta õpetuse teri
ei sajand näha saa.

Las mühisevad laaned
ja laulvad võimsad veed.
Ta haua marmorkaanel
on aastatuhanded.