Thursday, February 18, 2010

Käed rüpes

Kas on seda laulu veel alles, mis lõppes kui pärsia ratsu, ons heeringaparvede valles ka lõpp, mida leida me katsu? Kui sõber sul midagi käkib, kas suudleme huuli veel kuumi, ära näeme kõik Tulemaa näkid ja Gröönimaa külma harpuuni? Kui otsime loojanguhauast ühe lennuka lakaga täkku, kas kamakaid siis mandrilavast peksab musta pori meil´ näkku? Must plagu läeb mühinal üles, me vaatame roosakat titte, kuid ühesse vanasse baari ei taha ma minnagi mitte. Mu päevad on hetkel nii suured, mul marssalikepike paunas, kuid sellele maksaksin kätte, kes sõbratari mul siunas.

1 comment:

皮東 said...

Always keep your words soft and sweet, just in case you have to eat them.............................................