Tõepoolest, aeg oli üldjoontes karm. See oli aasta 2000, riigi eesotsas oli Meri ja peaminister oli Laar. Aga olukord oli muutumas paremuse poole, peagi sai presidendiks Rüütel ja valitsusse majandusministriks mingil ajal Savisaar.
Pärast seda ei ole ma Saaremaale enam sattunud. Ma ei ole ühiskondlikult aktiivne, ei osale poliitikas ega ajakirjanduses ja nii on ka tengelpung selline, et ei võimalda hulkumist näiteks Muhumaa kadakastel karjamaadel suvisel ajal. Küll on aga meeles selle vana naise näoilme, kui ma tema ukse taha ilmusin. Ta väike valge koer oli mulle saba liputamas, tema oleks tahtnud minuga veel "rääkida", aga ta perenaine oli mulle juba ust sulgemas. Ukse sulgemisel on ka sümboolne tähendus: on inimesi, kelle ees sulguvad uksed alati. Vahepeal valgustab nende tegusid õnnestumiste põgus välk, nagu mul.
Pildil: olukord minu seinal 13. aprillil 2013.
No comments:
Post a Comment