Minu märkmed pärinevad 15. märtsist 1988. Malev Toomi foto.
"Missugune oli see päev? Niisama - päikesepaisteline. Mida rohkem õhtu poole, seda nukramaks läksid selle toonid.
Vanalinna raamatukaupluste sisu oli kesine, Pärnu maanteelt ostsin ühe märkmiku. Tammsaare monumendile lähenedes ei tundnud ma mingit erutust - küllap olin selleks hetkeks hästi valmistunud. Esialgu läksin neist sajast inimesest mööda, et suunduda Kaubamajja - kell oli alles veidi üle poole kuue. Sealt tagasi tulles nägingi Vanaseljat ja tema seltskonda. Vanaselja teatas mulle, et miiting algab juba kell kuus - seega tund aega varem ette nähtust. Leppisime kokku, et kohtume sündmuspaigal.
Vahepeal oli inimeste arv ausamba ümber järsult kasvanud. Me ei leidnud üksteist enam üles. Ma vahetasin pidevalt kohta, sest esimesse ritta ma minna ei tahtnud. Kõigepealt nägin ma, kuidas mõned ausamba ette lilled asetasid ja militsionääre peaaegu polnudki. Mõned kohalviibijaist kurtsid, et jalad külmetavad ja ähvardasid ära minna; teised olid jälle põnevil ja oletasid, et äkki... (Siit on mõned lk-d puudu).
ajal veres, kui kaks venelast lipu üles viisid."
Talvik ja tema käsilased polnud rahva tahet suutnud ei hea ega kurjaga murda. Pastor Raave oli tema viimne trump ja seegi ei aidanud. Niivõrd sügavale oli kogunenud aastakümnete jooksul kasvanud viha anastajate vastu, nii võimas oli püüd vabadusele.
"Sõnavabadust! Inimõigusi! Demokraatiat!"
Ei tohi Talvikut laimata, aga paljas tigedus oli see, mis teda jälle kõnelema kihutas. Seekord kasutas ta haletsevat üleolekutooni: "Kui te oskaksite võrrelda praegust demokraatiat sellega, mis oli varem, saaksite aru, et teie käsi ei väära siin midagi. Lapsed-lapsed, te ei saa isegi aru, mis te teete endile ja teistele," ähvardas ta. "Teid kui jõudu ei ole juba praegu olemas, rääkimata tulevikust, nii..."
Ka see skandaali taotlev lause mattus energiliste protestiavalduste alla. Talvik oli sunnitud jälle kasutama "rahustuseks muusikat". Meie teadsime, et siis kui kogu Keskväljak laulust rõkkab, muutub valjuhääldi meie häälte all köginaks. Sellepärast laulsime tuttavat viisi:
"Saa vabaks, Eesti meri, / saa vabaks, Eesti pind, / siis tuisku ega tormi..."
Ühel tekkinud pausil ilmnes taas nähtus, mida olime varemaltki märganud: muusika katkes järsult. Keegi oli Mati Talviku ülekandebussi juhtmed läbi lõiganud. Et sellised intsidendid enam meelt avaldamast ei segaks, tegi keegi ettepaneku minna Lauluväljakule, vastandades otseselt meie ja nende, punaste huvid. "Las miilitsad ja Talvik lähevad "Vremjat" vaatama, meie aga läheme Lauluväljakule," ütles üks. "Kui mina sõjaväes käisin, oli meil igal õhtul "Vremja" vaatamine kohustuslik," täpsustas teine.
Eesti Televisioon sai taas oma mögafoni korda ja demonstreeris nüüd "Suveniiri" laule. Mida võis küll ansambel "Suveniir" sellest arvata? Et vaata, milleks veel võib muusikat vaja minna. Sõnavabaduse piiramiseks.
Kuna rahva tõelised juhid olid selleks päevaks arreteeritud, pidid inimesed ise mikrofoni nõudma. Mõisteti, et ainult see võib veel aidata. Oli ju kahele enist juba mikrofon antud.
Nii skandeerisiem päris tükk aega, kuni ma mõistsin, et mikrofoni ei saa ja hakkasin tasapisi väljapoole trügima. Mingit miilitsate ahelikku polnud. Miilitsad seisid rahulikult, kuid õgisid pilkudega punkareid, kes olid ühele pingile roninud ja seda õõtsutasid.
Ma vajasin peale vaimutoidu ka kehalist toitu. Seda läksin Vanalinnast otsima. Nagu kiuste polnud seal seda ja ma pöördusin tagasi sündmuspaigale. Prožektoreid enam ei kasutatud, vähesed tänavavalgustid heitsid lumele ilusat helebeeži valgust. Valjuhääldid paiskasid õhku laulu kitsekesest. Nägin, et seal enam midagi ei toimu ja kell 20.38 lahkusin ma sealt, olles miitingust osa võtnud üle kahe ja poole tunni. Ometi tahtis saatus, et ma veel kaks korda nägin täiesti pimedat ausambaesist ja seal vaikselt seisvaid inimesi. Teine olukord oli Balti jaamas, kus keegi miilitsamees oli enda ümber kogunud salga lärmakaid venelasi. Aga loeme ka lehte:
"Eesti NSV Siseministeeriumist teatati ETA korrespondendile, et 24. veebruaril ei registreeritud vabariigis mingeid tõsiseid ühiskonnavastaseid ilminguid. Veel enam, viimastel päevadel täheldati õigusrikkumiste arvu vähenemist. Nii ei pandud möödunud ööpäeva jooksul toime ühtki kriminaalkuritegu. Ainult avalikes paikades ebakaines olekus viibimise eest peeti kinni ligikaudu 60 inimst, kuid seda ei ole tavalisest rohkem.""
No comments:
Post a Comment