Störung des Gottesdienstes

Kirikutalituse segamine oli Eesti matsi seltskonnas probleem.
1666. aastal ütles Virumaa kirveteritaja Jürgen Jürgensohn kirikus keset jumalateenistust: "Mida Jummal ei tahha, seda ei pidda ka kerrves võtma." See segas jumalateenistust.
1671. aasta jõuluaeg oli erakordselt külm. Lund oli ikka laialt. Perila küla asus Kose kihelkonnas, siis nimetati seda ka Pärglaks (vanapärgli enda järele). Perila küla talupoeg Namme Rein köhis järelejätmata kombel jõulujumalateenistuse ajal. Teisel jõulupühal võeti ta juba kiriku ees kinni: köhigu kodu ahju taga! Nii lihtsalt see tal ei läinud: veel järgmise aasta näärikuul tuli tunnistusi tema kõlbmata elukommetest. Köha jäi köhaks ka Harju meeskohtu kartsas: need ruumid olid külmad. Kohturuumid olid spartaliku lahendusega: näiteks peeti 1733. aastal kohut Pirito Miko Hinriku p. ja Oti Volbri tütre Kattri üle Kose (Tartumaal) härrastemajas.
Kõige tõenäolisemalt hoiti ohvreid esialgu aidas. Süüdistus oli muidugi nõidumine (in p-to scortationis). See oli maikuu, eriti külm ei pidanud olema. Nõidumine seisnes selles, et Volbri Kattri ja Miko, Hinriku poja abielul ei olnud ametlikku kinnitust, sub specie matrimonii selgitas neile seda Jakobi kiriku õpetaja. Paari suisted olid rikutud ja neid karistati 10 paari vitstega.
"Paari vitstega" tähendas seda, et sama vitsaga, millega löödi meest, löödi ka naist.

Nostalgia

Kui käin suviseid koduküla radu, siis alati valdab mind suur heldimus. Nostalgiaga mõtlen sinetavast minevikust sajandite taga, mil väärikad talutaadid just neil radadel piipu popsisid ja noored kiige ilul õilmeid lehvitasid. Ilus oli meie rahva nii vabaduse, kui orjuse aeg, sest orjuses oli lootust ja vabaduses mineviku tarkust. Ehkki eestlastest said pärisorjad ja nende orjapõli oli ohakane (ka karjapõli oli kadakane), oli toona tunda, et rahvas oli veel noor ja paremad päevad ees.
Täna tuli mulle kaasikus kabeli lähedal vastu imekaunis tütarlaps ja kui tsiteerida Puškinit, "tõeline armastuse jumalanna, valges kleidis". See oli puhas, rikkumata verega eesti tütarlaps. Nii et meenus põldmarjalõhnaline noorus, mil sai unistades käidud augustiöödes, koidikuni välja. Üleval taevalaotuses, tähesajus aga lendasid trifiidid - kauged aineosakesed.
Tüdruk vaatas mind hämmastunud pilgul. See juhtus arheoloogiamälestise nr 1522 lähedal (nummerdus vanas süsteemis). See mälestis on varajase rauaaja kalmistu. Sealt on leitud 2000 aasta vanune skelett. Ja minu silme ees kangastus päev, mil ei mind ega seda plikat enam ei ole. Inimesed nimetavad meid siis maapinnaks ja astuvad sellele, aga meie teame siis juba, et surm on üksnes elavate probleem. Surijale on surm üks elu silmapilke, mis näib järjest lühenevat.

Rahvarinne ja 1988

Mitmed praegused poliitikaprominendid, perestroika aegsed tegijad on nüüdseks avaldanud oma päeviku aastatest 1987-1988. Mina polnud tollal küll tegija, kuid oma päevik oli minulgi.
5. oktoober 1987. Prokuratuur arvab ka juba, et minu 1942. aastal hukatud vanaisa Aleksander Ruben ei olnud rahvavaenlane. Sellepärast on prokuratuur andnud Aleksandri asja Ülemkohtule arutamiseks. On oodata vanaisa rehabiliteerimist ja kogu varanduse tagastamist.
9. oktoober 1987. Kell 18.31 teatab Ameerika Hääl, et petitsioon Eesti viimisest täielikule isemajandamisele on lõpuks saanud ka viimase allkirja, Tiit Made oma.
9. oktoober 1987. Sööme isaga rosinakeeksi, seejuures mitte teades, et uute aegade tulles sellist rosinakeeksi enam ei toodeta.
29. oktoober 1987. Advokaat teatas, et Al. Rubeni raha tagastamine on täitsa võimalik ja asus asja kallale.
1. november 1987. Arutame Kaidoga, kuidas paljundada poliitilist olukorda analüüsivat kirjandust.
19. detsember 1987. N. Danielhoff, kes möödunud aastal N. Liidus vangis oli, ütles: "Uutmine ja avalikustamine pole mitte nõukogude ühiskonna demokratiseerimine, vaid pigem loomingulise intelligentsi kaasa tõmbamine. Sest juba praegu leidub selliseid isikuid, kes püüavad tõmmata joont, milleni tohib perestroika minna."
24. detsember 1987. Jõulud on jälle ametlikult lubatud, kirikud on pungil täis ja koolis õpetatakse jõululaule.
7. jaanuar 1988. Ajalehes jutustatakse, et rajatav Paul Kerese mälestusmärk on postmodernistlikus laadis. Mis on postmodern laad?
11. jaanuar 1988. ENSV - Tallinn pealkirjaga bussipilet maksab 5 kop, külje peal on tal märge "komposter".
23. jaanuar 1988. KGB peab kinni Sievert Zholdini.
29. jaanuar 1988. On Tammsaare 110. sünniaastapäev. Rahulolematu rahvas koguneb Tammsaare parki kirjaniku mälestussamba juurde. Mul pole raha, et osta tarvilikud lilled "Kannikese" kauplusest (Sellest samast poest, kus 26. jaanuaril laulsid Joel steinfeldt ja ansambel Prohvet, mässajad.)
30. jaanuar 1988. On alustanud tegevust Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mina: "Arvatavasti ei jõuta partei juhtkonda enne 2. veebruari tappa ja arreteerida."
2. veebruar 1988. Tartus koguneb rahvas tähistama Tartu rahu 68. aastapäeva. Meeleavaldus toimub võimude loata. ERSP tuumiku liikmed on enamasti arreteeritud. Kell kaheksa õhtul koguneb nooremapoolne rahvas Vanemuise tänavale, mille üks külg on pikitud miilitsaautodest. Ameerika Hääl teatab hiljem, et kohale tulnuid on ligi tuhat. On selge, pime, külm ja karge ilm nagu üldse sellised õhtud. Vastu ootusi on kohal ka MRP-AEG liikmed Lagle Parek ja Eke-Pärt Nõmm, kes esinevad ka sõnavõttudega. Juuresviibijad tahavad teada Lagle Pareki hiljutise peksmise asjaolusid. Lõpeb üritus kl 21.30 ja rahvas hakkab rahumeelselt kesklinna poole liikuma. Rahva enamuse moodustavad haritlased ja üliõpilased. Teel kesklinnani aga tekib sõnavahetus neile vastu tulnud militsionääridega, kes veavad rihmade otsas kaasas verekoeri. 2 üleannetumat kodanikku vahistatakse.
6. veebruar 1988. KGB annab Rakveres peksa muinsuskaitsjale Erki Nuudile. Sel õhtul saab Nuut parandamatu tervisekahjustuse, mis ta hiljem enneaegselt hauda viib.
24. veebruar 1988. Massimeeleavaldus Tammsaare kuju jalamil, mina ka kohal. Tähine õhtu. Mati Talvik meeleavaldusel kohalviibijate kohta: "Teid kui jõudu pole juba praegu olemas, rääkimata tulevikust." Kell 20.38 lahkun ma miitingult, olles seal olnd üle kahe ja poole tunni.
29. veebruar 1988. Pean Savisaart tõeliseks eestlaseks. NSVL Välisministeerium avaldab Ameerika Ühendriikide saatkonnale Moskvas resoluutset protesti seoses viimase väidetava sekkumisega Balti liiduvabariikide siseasjadesse.
21. märts 1988. Arvo Valton kirjutab oma romaanis "Masendus ja lootus", et keskmine eestlane on üldse töökam kui keskmine venelane. Liigume Andrega lumises kesklinnas ja miilits vaatab meid kurja pilguga.
3. aprill 1988. Kaido leiab, et Gorbatšov on siiani kõige demokraatlikum juht. Mu kirjale on vastanud akadeemik Gustav Naan.
12. aprill 1988. Asutame poliitilise diskussiooni klubi.
12. mai 1988. Baar "10 minutit" müüb Pepsit odavamalt kui pudeliga müüks.
15. mai 1988. Saadan Edasile kirja: "Loodav Rahvarinne peaks enda kätte haarama nii seadusandliku kui täidesaatva funktsiooni."
18. mai 1988. Kadrioru kandis on täitsa puhas meri.
30. mai 1988. Hippolit Kwass on pretsedenditult meie lemmik-kirjanduskangelane.
26. juuni 1988. Vaatan Helioses Milos Formani filmi "Amadeus", misjärel hakkan huvi tundma klassikalise muusika vastu.
15. november 1988. Saame teada, et ERSP on saatnud ÜRO Peaassambleele ja hr Perez de Cuellarile uue abipalve, milles palutakse tungivalt Eestisse saata ÜRO vaatlejad kiirendatud korras, soovitavalt veel enne novembri lõppu. Tõnis Avikson ütleb Raplamaa Rahvarinde volikogul, et kui näiteks järgmisel ENSV Ülemnõukogu istungijärgul hakatakse arutama Nõukogude Liidust välja astumise küsimust, kustutatakse momentaanselt tuled ja peagi saabuvad mustad baretid.
25. (?) novembril 1988. Osaleme Tartus Noortefoorumil. Noortefoorumil osaleb ka ilusaid tüdrukuid.
25. detsember 1988. Meie pere boikoteerib jõulukuuskede massilist röövraiet.
1. jaanuar 1989. Gustav Ernesaksa autasustatakse Austuse Märgiga.
Sept 1990. Moes on Matti Moguchi luule.
19. oktoober 1990. Karpov-Kasparov 2:1

Savisaarenduse bibliograafia

Valik lugusid, mis läbi aegade Savisaarest kirjutatud. KN = ajaleht Kesknädal. „2002. a mõjukaim poliitik Edgar Savisaar“ (KN, 8.I.2003 lk 2), Ants Kull, „Savisaare aeglane valss“ (Savisaar on loonud praeguse Eesti, KN 7.V.2003, lk 11), Alar Adamson, „Savisaare kaitsjatel nõelutakse suu kinni ja raiutakse käed otsast?“ (KN 12.V. 2004, lk 6), R. Roos, „Aastatepikkune seriaal „Savisaare tõrjumine poliitikast““ (KN 17.XI.2004, lk 11), „Professorid ju hoiatasid“ (Pronkskuju eemaldamisega sooviti lõplikult isoleerida Savisaar, KN 2.V.2007, lk 3), Väino Pärnpuu, „Kas Savisaar ongi Eesti alustugi?“ (KN 12.IX.2007, lk 10), Eha Vaerand, „Mis nüüd küll saab?“ (Savisaare vaenlase pilk ajas kananaha ihule, KN 13.II.2008), Urmi Reinde, „Vabadus, see kallis aare!“ (Savisaar ja Lauristin kui vabariigi loojad, KN 17.XII.2008, lk 10), Väino Pärnpuu, „Kas demokraatial uus kriis?“ („Huvitatud isikud“ tahavad kompromiteerida Savisaart juba nn lindiskandaalist peale, KN, 7.I.2009, lk 8), Kaarel Kriimsilm, „Tänumedal üksnes olemasolu eest“ (Savisaar peaks saama medali üksnes oma olemasolu eest, KN, 8.IV.2009, lk 8), Henri Kaselo, „Salajased parempoolsed „valged jõud““ („Valgeid jõude“ ühendab Savisaare-kartus, KN 19.VIII.2009, lk 2), Hillar Kohv, „Savisaar on õigel teel“ (KN 30.IX.2009, lk 8), „Savisaar heitis majanduspoliitikale väljakutse“ (KN 28.X.2009, lk 2), Väino Pärnpuu, „Savisaarel oli õigus“ (KN 4.XI.2009, lk 8), Priit Kutser, „“Tähesõdades“ on ka rohkem reaalsust kui Helme fantaasiates“ (Savisaar on Eestis ära hoidnud rahvuskonflikti ja on Eesti poliitika elav legend, KN 20.I.2010, lk 6), Irja Tähismaa, „Edgarile, kes ei kartnud võidelda vaba ühiskonna eest, ja kõigile teistele aheldatutele“ (KN 20.I.2010, lk 9), Mihhail Korb, „Tallinn – riik riigis? Jumal tänatud! (KN 27.I.2010, lk 2), Rein Ruutsoo, „Oleksime vabad ka ilma Eesti Kongressita“ (KN 3.III.2010, lk 3), Väino Pärnpuu, „Ansip võttis Savisaarest eeskuju“ (Valitsus on eraldanud raha uute töökohtade loomiseks, idee võis selleks saada Savisaarelt, KN 24.III.2010, lk 8), Mina Tallinnast, „Jätke Eesti poliitika suurkuju rahule!“ (Kirikurahaskandaalist, 22.XII.2010, lk 8), Paul Hank, „Kinni makstud“ (Savisaare suurest toetusest rahva hulgas, KN 12.I.2011, lk 8), Kõrvaltvaataja, „Enesenullistamine“ (Savisaare järjekordne ülevalamine vedelate fekaalidega on reformikate kontori töö, KN 9.II.2011), Indrek Veiserik, „Mihhail Kõlvart tõi võitluskunstid Tallinna“ (Maailmamängude juhid tunnustasid ürituse patrooni Savisaart, KN 2.III.2011), Raivo Raave, „Edgar Savisaar – radikaalne subjekt“ (Savisaar ehk ajab Venemaa rahadega Eesti asja, KN 16.III.2011, lk 10), Siret Kotka, „Keskerakond peab vastu vintsutustest hoolimata“ (Keskerakond = Savisaar, KN 30.III.2011, lk 5), Jaanus Karilaid, „Kindel lüps – võid kindel olla!“ (Valitsuse kritiseerimine Eestis seiskub, sest see sarnaneks toetusavaldusega Savisaarele, KN 1.VI.2011, lk 4-5), Jelena Kalbina, „Keskerakonna noortekogu toetab Edgar Savisaart“ (KN 20.VII.2011, lk 5), „Reps: Savisaare väljavahetamise ülespuhumine varjutab presidendivalimised“ (KN 10.VIII.2011), Raivo Raave, „Eluküsimus“ (Religoossest hoiakust Savisaare kui väljavalitu kohta, KN, 17.VIII.2011, lk 4-5), Lauri Laasi, „Äri Keskerakonna pärandiga ehk Savisaare skalp juubelikingiks“ (Reeturid erakonnas on kõik Savisaare käest midagi saanud, 17.VIII.2011, lk 5), P.K, „Lugupeetud keskerakondlased!“ (Savisaare toetamise eest on lubatud ära tappa, KN 17.VIII.2011), Peep Põdder, „Edgar, võtke luud ja plats puhtaks!“ (KN 24.VIII.2011, lk 4-5), Ants Metsla, „Viisitamme ülestõusmisest ja Tallinna rae kukutamisest“ („Oravad“ on Savisaart materdanud juba terve inimpõlve, mehel on hämmastav vastupidavus, KN 16.XI.2011, lk 6), Ando Leps, „Jõulurahu rikkumine“ (Savisaare mõnitajatest; KN 11.I.2012, lk 3), Tiiu, „Keskerakonna lihtliikme kiri „lihtliige“ Kalle Laanetist“ (Sõimates Savisaart sõimatakse iga erakonnaliiget, KN 25.I.2012, lk 8), Toomas Lepp, „Ikka Savisaarest. Kas ajakirjandus või inkvisitsioon?“ (Keskerakonda hävitada ilma Savisaart purustamata on võimatu, KN 28.III.2012, lk 1, 4-5), Eda Maasik, „Lasteaiad Tallinnale tänulikud“ (KN 18.IV.2012, lk 1), Priit Kutser, „Edgar Savisaar on täitsa olemas“ (Lepa dokfilm Savisaarest ajas õukonnameedia keema, KN 25.IV.2012, lk 3); Tõnis Mölder, "Ikka ja jälle Savisaarest" KN 1. august 2012: kui prokuratuur Savisaare tegevustest midagi "kalastab", ei hakka midagi õnge otsa.