Foto: Kaido Einama, 4. september 2009. Foto pealkiri: "Star Wars. Lõhavere".
4. septembri hommikul asutasid neli meest Sakalamaale 800 aasta vanustele võitlustandritele minema.
Kõigepealt sõitsime läbi Vändrast, kus mulle näidati tanklat, mille ees Vändra Aveli jalaga näkku sai. Avaldasin tunnustust Vändra Avelile, kes tegelikult on väga maitseka stiiliga daam ja oskab vaoshoituks jääda ka kollase meedia krae vahele tükkivate rünnakute eest. Et sai jalaga näkku - mis teha, ju siis ei olnud tal õigel hetkel kaitsjat.
Edasi viis meie tee Madisepäeva lahingupaikadele. Püha Matteuse päeval, 21. septembril 1217 toimus siin gigantne heitlus Eesti ühendmaleva ja Kristuse Sõjateenistuse vendade (tuntud ka kui Mõõgavendade ordu) vahel. Mõõgavendade liitlasteks olid Saksamaa ristisõitjad ja nende väge juhtis krahv Albert Lauenburgist. Eestlaste ühendmalevasse kuulusid sõjamehed kõigist suurematest maakondadest v.a Ugandimaa ja Saaremaa - neid juhtis Lembitu. Ristirüütlid murdsid Eesti maleva keskkoha läbi ja takistasid vastasväe tiibu endale kaela langevat, nii painutati meie suguvendade vastupanu Cannae taktikaga. Lembitu tapeti selja tagant, ta pea viidi võidumärgina Riiga, Sakalamaa külad rüüstati ja linnustesse seati sisse võõras võim, mis kehtis siin 1223. aastani.
Mis värvi oli Mõõgavendade ordu meeste mantel? Valge. Aga Templiordul, küsite nüüd kohe. Punane ja valge. Aga Püha Laatsaruse ordul, mis värvid neil olid, küsite nüüd otsekohe. Roheline. Aga kuidas on Hospitaliordu ehk Püha Ristija Johannese orduga, tahate nüüd kindlasti teada. Must.
Kui tulla nüüd tagasi esialgse teema juurde - värvid ajaloos, siis selle kohta võin nii mõndagi jutustada. Kui eelpool mainitud Vändra Aveli kannab tihti valget kleiti, siis ei ole see niisama. Naiste valikul ka sügavad ajaloolised traditsioonid, millest võin ma siin leelõuka ees pikemalt pajatada.
Värvid olid tähtsaks asjaks inimkonna koidikul. Keskajal värv õpetas ja haris, andis hoiatuse ja karistas. Punane Rüütel soovis rõhutada kas oma halastamatust turniiril / lahingus või oma seost Õnnistegijaga, kes ju ka oma verd valas. Valge tähendas pattudeta vagadust, koidikut (trubaduuridel oli ka selline lauluvorm - "Koidik") või süütust. Seevastu roheline rüütel vihjas kõigi rüütlite vaimse isa – kuningas Arthuri lipule, kuldne või kollane võidi värviks valida korrespondeerumisest kauge daami kleidiga ja palju muud.
Daamid seisid samuti dilemma ees - mis värvi siduda oma rüütli kiivritutile? Või visiirile? Ei parem siiski kiivritutile, sest kuninganna Guinevere sidus selle ikkagi sir Lanceloti, oma rüütli kiivritutile. (P.S. Sir Lancelot ei olnud siiski tema mees.) Kui valida selline värv, mida rüütel juba kandis, siis oli see igav jne.
Aga et naisele jalaga näkku - seda ei tehtud.
No comments:
Post a Comment