Tahtsin sellest suurest penist blogiloo kirjutada, kes pidevalt Saku grillbaari juures lumel pikutab ja minuga suhtleb. Friikartulit ta kunagi ei söö, põlgab ära. Mina käin seal tihti einetamas, täna võtsin isegi fotoka kaasa, et tast pilti teha ja portreeloo kirjutada, aga mida pole seda pole. Koera ei ole. Just nüüd, kui mul on fotokas kaasas, vinnastatud ja puha, pole loo peategelast.
No, igatahes on ta tokerjas ja väga targa pilguga. Olen siin Saku raamatukogus ja kirjutan neid ridu. Kell näitab 15. 17., on jaanuar 2010, on minu elu keskpäev. Võib-olla ei tule enam mingeid saavutusi, suured ja ilusad ajad on ümber.
Igatahes ei kujutanud 1990. aastal keegi ette, missugune saab olema elu aastal 2010.
No comments:
Post a Comment