25. veebruaril 1940, kell üks öösel juhtus Tallinna restoranis Grand kummaline lugu.
Terve õhtu olid ühe laua taga purjutanud Nõukogude erariietes mereväelased Abramov, Ivan Mihhailovitš ja Polkov, Aleksandr Konstantinõts. Nad olla lubanud maksta ka naaberlaua eest, kuid naaberlaua inimesed olid õigel hetkel kadunud. Selle versiooni järgi jõi kohalik elanikkond Nõukogude mereväelaste arvel.
Teise versiooni alusel aga ei olnud Polkovil ja Abramovil ka enda arvet makstud. Abramov oli üldse vaiksem, Polkov aga oli väga käredas meeleolus. Kui neid hakati politseijaoskonda viima, siis esinesid nad järgmiste tiraadidega:
еб твою мать
я хотел вам чертям показать
я хотел бы посмотреть, как тревожат советских моряков
если раз плюну, то не будет больше ни вас ни всей Эстоний
Jaoskonda minekul:
я от сюда дальше не пойду
ты иди туда, a я туда
расстрелаю вас, как собаку
что вы о себе думаете, мы пришли вас защищать и если захотим, то вас не станет
ну что теперь ваша Эстония (irooniliselt)
Jutuajamises Abramoviga:
скоро эти черты будут у стенки
Hiljem käisid mõlemad oma leitnandi jutul, kes soovitas neil restorani Grand tagasi minna ja oma arve siiski tasuda.
No comments:
Post a Comment