"Masters of Teräs Käsi" - eksisteerib selline arvutimäng, milles rahvusvahelisele publikumile on hurmamiseks pandud nimi täiesti tundmatust keelest - Teräs Käsi.
Kolmapäeva hilisõhtul sain minagi teada, et mul on Teras Käsi. Selle saab teada siis, kui Lauluväljakult jalgrattaga täiel kiirusel alla sõita ja mingi poldike ratta alla jääb, nii et kogu trajektoor korraga uppi lendab. Käsi kündis umbes 65-kilomeetrise tunnikiirusega asfaldisse.
Ometi mu käsi ikkagi kipsis ei ole. Teras Käsi! Õlavarrelihaste põrutus, kätt saab kõige rohkem tõsta silmade kõrgusele. Traumapunktis pold aega olla, sest pidin minema andma intekat filmi "Eesti Üliõpilaste Selts" tarvis. See intervjuu oli 14. augustiks kokku lepitud juba peaaegu aasta tagasi.
Pole halba ilma heata: mats oli märkimisväärne, aga nüüd ma vähemalt tean, mis koormusteks parem käsi võimeline on. Tekib juba peaaegu aukartus parema käe vastu, sest kokkupõrke energia võis olla sadu erge! Ilmselt valutab see veel mitmed nädalapäevad. Läksin maale Jana (pildil) vanaisa juure Sepa tallu, sest seal on üks kass, kes magab inimese haige koha peal, tehes selle oma energiaga terveks. Õieti oli seal palju kasse. Kõnealune kiisu nimega Doktor tegi oma tembu teoks, kuid midagi kasu sellest ei olnud. Noor koer jälle tiris mu sõrmest, tehes asja hoopis hullemaks.
Aga äkki oli sellest kassist ikka kasu? Käsi on ju täna palju parem.
Teadmiseks: erg on energiaühik, millega on võimalik üht grammi tirida ühe sekundi jooksul ühe sentimeetri kaugusele. Tsivilisatsioon, mis on asustanud ja vallutanud oma kodugalaktika, tarbib akadeemik Kardaševi arvates 10 astmel nelikümmend neli ergi sekundis.
No comments:
Post a Comment