Miks ma astusin Keskerakonda?

1) Meie pere on represseeritud. Mu vanaisa lasti Siberis maha, ka vanaema suri Venemaa sügavikus. Minu isa ja tema õde pääsesid hädavaevu tagasi kodumaale. Seepärast on minu maailmavaateks antikommunism. Iga asi, mis on bolševike vastu, kõlbab. Ma soovin kätte maksta meie peret tabanud kannatuste eest. Kominterni kongressidel võeti vähemalt kahel korral vastu tsentrismi taunivad avaldused. Tsentristid ehk keskerakondlased, kes püüavad elustada kõiki ühiskonnaklasse, on vägivaldsetele riigipöörajatele kõige ohtlikumad. Ma soovin olla antibolševistlikus erakonnas.
2) Mulle ei meeldi vägivaldselt peale sunnitud eestikeelne keskkooliharidus venelastele. Seda ei olnud Eesti ajal, mis on minu ideaal. Rahvuslasena tean, mida tähendab kellegi ümberrahvastamine. Kedagi ei saa sunnitult eestlaseks teha. Kas eestlased muutusid 1890. aastate venestamise tulemusel venelasteks? Ei muutunud, nende eestlus süvenes. Järgnesid rahvuslikud revolutsioonid aastatel 1905, 1918, 1991. Meie eestikeelsus on nii tugev tänu sellele, et Aleksander III võttis kunagi vastu venestamise otsuse - iga jõud kutsub esile vastujõu. Midagi ei saa tasuta ja kui miski näibki olevat tasuta, siis makstakse selle eest kusagil mujal. Minu praegune ülesanne on venelaste koondamine ühtseks löögirusikaks mulle vastuvõetamatu koolireformi vastu. Toetades venelasi toetan ma oma keelt ja kultuuri. See on ennetustöö, et ma ei peaks hakkama vene keeles kirjutama nagu Jaan Kaplinski.
3) Ajendiks erakonnavalikul olid sügise sündmused - psühhoterror Keskerakonda astunud Tõnu Trubetsky vastu ja nn kirikuskandaal. Inimesele peab jääma valikuvabadus - kuhu see kõlbab, et Tõnu ei saa astuda mingisse erakonda, aga vaat Jaak Ahelik saab, palun väga. Kirikuskandaali puhul aga tuleb küsida - kes on Savisaar? Nõukogude ajal, mil lai silmaring oli infokitsenduste tõttu paratamatult ahtam, kaitses tema kandidaaditööd Rooma klubi tulevikustsenaariumidest. Muide, tulevikustsenaariumid on kõneaine, mis jutuks tuleb järjest vähem - häbenetakse oma tulevikku. Need, kes Savisaart praegu mõnitavad, ei tea midagi doktoritööst ega kandidaaditööst - nad on end hädavaevu keskkoolistki läbi vedanud. Ja nad kannatavad lühikese ajaloolise mälu all, kas on tõesti meelest läinud, kes meile vabaduse tõi? Kes käis Moskvas meie eest läbi rääkimas, kes seisis Interrinde ja Toompea riigipöörajate vastu, kes lõi esimese reaalse alternatiivi EKP-le? Olen aegade jooksul aru saanud, et Savisaar ja Rüütel olid tublid, aga Laar ja Ilves olid natuke vähem tublid.
4) Kui salapolitsei astub valimisvõitlusse, on tulemuseks hunta. See sunnib inimesi poolt valima. Ma ei usu kapo aruandesse Savisaare riigivastase tegevuse kohta. Kuidas saab riigi vastu tegutseda inimene, kes ise on selle riigi loonud? Lisaks on kapo aruandest näha, et Jakunin on küll tegelikult olemasolev tegelane, aga tema käitumine on kentsakalt välja mõeldud.
5) Kui Lennart Meri oleks ütelnud, miks Johannes Kert kaotas oma koha kaitseväe juhatajana, siis oleks minu usk sellesse riiki säilinud. Rahvas valis Lennart Mere ametisse, tegelikult valis muuidugi Arnold Rüütli, kes kogus arvestatavalt enam hääli, aga mängime, et valis Mere. Aga Meri ei õigustanud talle pandud lootusi. Ta pettis seda rahvast, kes teda usaldas. Sellepärast Meri ei olnud minu president. Minu president on Rüütel.
6) Paljud inimesed kujutlevad, et kui keegi astub Keskerakonda, siis ähvarduste ja terrori abil on võimalik saavutada, et ta sealt taas välja astub. Kordub kõik see, mis oli 1988. aasta jaanuaris MRP AEG-ga ja ERSP-ga. Ma ei anna seda võimalust, sest minu ringkond ei ole sallimatu.
7) Mind paneb jahmatama, kuidas saab ajakirjandus kirjutada, et Keskerakonna konverents oli hall ja ilmetu. Keskerakonna konverents oli vägagi huvitav. Rääkisin juttu Raivo Raave ja Toomas Vitsutiga. Rõdul nägin tõekomisjoni juhti Kalle Klandorfit, kes oli pressi eest kõige kaugemasse soppi pugenud. "Tiugu, miks sa nii nurka pugenud oled?" Võib-olla teda aeti parteri vahekäigust ära, sest press soovis seal filmida.