Astusin jäises tähises öös tundmatu eesmärgi poole. Ühe soojatoru äärde oli ehitatud puust peldik. Isegi lumi oli selle ümbert sulanud, ka praegusel jäiteööl. Peldik oli ühe koera jaoks peidik. Sest kui ma tõmbasin lahti selle kägiseva ukse, nägin karvast selga välja vaatamas. See tõusis ja vajus. Järelikult loom hingas. Minust ei olnud tal sooja. Küll aga andis talle sooja soojatoru ots. Veidi jõudsid kuumalained temani.
Tähed aga sirasid endise jõuga. Sammub inimene oma unistuse poole, tema ripsmetele aga kukuvad igaval helesinisel lõunatunnil vihmatilgad.
No comments:
Post a Comment