Arnold Sommerling - ajaloo mõnus kaisukaru

Sel suvel oleks Arnold Sommerling saanud 114-aastaseks. Väärikal vanahärral oleks praegu olnud, mida meenutada.
On aga ajalooline fakt, et Sommerling hukkus tulevahetuses kaitsepolitseiga 5. detsembril 1924 Nehatu vallas Iru külas Tupsi talus. Temaga koos hukkusid veel noorproletaarlaste ühingu liige Osvald Piir ja tuntud kommunistline ajakirjanik Eduard Ambos, kelle tegelik nimi Vladimir Kruglikov oli. Kui Kruglikov ei oleks tulevahetuses surma saanud, siis Jaan Tõnissoni sõnul – temast oleks veel asja saanud.
Samas vallas oli Piiri kodutalu, see oli regioon, milles orienteerus tema kõige paremini. Sommerling ning Kruglikov olid selles kandis võõrad, nii et kui ööl vastu 3. detsembrit sinna saabuti, tegi Piir eelluuret, kas õhk on puhas.
Sommerlingi närutavas taskus oli peidus standardkäsitulirelv, 9-lasuline armee-luger. Ka Kruglikovi parabellum oli niisugune, et vaevalt oli üks lask torust kadunud, kui relv võis taas uuesti tuld anda. See aga tähendav, et ta oli automaatselt iselaaduv.
Just eelmisel õhtul oli loetud riigikukutaja käsiraamatut ja revolutsionääri katekismust. Sommerling olnud kummaliselt hajevil, ta justkui aimas midagi. Selle aja, mis temast läbi voolas, vilju maitseme praeguseni.
Poliitiline politsei sai vihje meeste asupaigast Nehatu küla elaniku Amanda Mati vihje peale, kes oli näinud võõraid mehi ühel koidikul (vist juba 3. detsember) kella nelja-viie ajal hommikul võõrasse tallu sisenevat. Taluõuel seisis päeva-ajal norutav hobune, kes ööseks veeti talli, talu otsaaken, mis hiljem lahingus tähtsat osa etendas, siras siis veel niisama keset ööd. Keegi ei teadnud siis veel, missugune kurbmäng neil ruutmeetritel peatselt toimuma hakkab.
Mehed poleks oma politseinikest jälgijaid kunagi avastanud, kuid Ambos märkas kuuvalgel püstoli helki. Ta oli kõige esimene, kes poliitiliselt politseilt kuuli täpselt meelekohta sai, otse läbi akna. Kuul tuli välja vasakust kõrvast, surm oli silmapilkne. Kunagised fotod täissöönud Ambosest ei vasta tõele, ta oli tegelikult kõhn nagu viimane kassiroju. Korpulentne võis ta olla oma parimail päevil, mil ta veel oli Tallinna Linnavolikogu liige. Ambos-Kruglikovi ninast, ka kõrvadest oli jooksnud ohtralt verd.
Ülestõusnud kommunistid tabati äärmiselt ootamatult, sest Arnold Sommerling oli surmahetkel sokkide väel. Kas tema või Piir oli tulistamisel hüüdnud: „Andke kuraditele!“ Kui püssirohusuits oli hajunud ja politseinikud ülestõusnute tuppa sisenesid, siis nähtus, et kellegi surmaagoonias käsi oli diivanilt katte tõmmanud. (Mässajad magasid linadeta.) Perenaise kohev kasukas oli eemale visatud. Korterist nagu tuulispask üle käinud! Mitte kõik surmad ei olnud kiired. Arnold Sommerlingil olid peas väga tõsised laskehaavad, see oli kähkukas. Piir oli saanud kuulihaava kõrri – samasse kohta, kuhu kindral Põdder oli mõni päev varem Vene tänaval postkontori ees üleõla tulistanud mässumees Jaan Koppelit.
Nähtub, et poliitilise politsei ametnikud olid äärmiselt täpse käega – Vabadussõja ajal oli neil olnud piisavalt aega harjutada. Pole just üleliia lihtne paarisaja meetri pealt teisele inimesele kuuli täpselt oimu kihutada, isegi kui pimedust valgustavad jõulised laternad nagu meie loos. Ühelegi vastasele ei antud aega teise pideme sisse pärasse lükkamiseks. Mott.
Fotosid ei hakka siia üles panema, te saate šoki. Ambost on pildistatud vahetult pääle surma ja veel mõne aja pärast, mil ta ilme on läinud väga koledaks. Laup on üles tursunud ja lõuapärade naerulihased on raugelt kortsunud ning kaelale vajunud.