Eile toimus minu loominguline õhtu Tartu Kirjanike Majas. See oli esimene kohtumine lugejatega peale 2006. aastat, mil ka toimus õhtu just Tartus. Kõnelesin oma viimasest raamatust.
Eriti valmistas rõõmu, et mind oli teiste hulgas kuulama tulnud kirjandussuurmeister, meie grand man Mehis Heinsaar.
Kõnelesin 45 minutit, saalis istus märkimisväärselt palju noori inimesi, kes olid ilmselt Tartu Ülikooli tudengid. Kahekümnendate aastate teema tundus paljudele neist olevat üllatus. Järgnes küsimuste ja vastuste voor.
Üks vanadaam küsis, kas ma kuulun kuhugi parteisse. Saanud eitava vastuse, mainis ta, et praegune valitsus teostavat genotsiidi pensionäride ja seega kogu rahva vastu.
Üks noormees avaldas imestust, et 20ndate aastate noorte jaoks oli A-võõrkeel inglise keel. Tema olla Jaan Krossi "Wikmani poistest" lugenud, et inglise keel oli pigem C-keel, hoopis enam pandi rõhku prantsuse keelele.
Noored kuulasid hoolega, mida vanematel inimestel oli ütelda. Vangutati pead, kui ma ütlesin, et minu tegelane Johannes Kopti on sisuliselt mina ise, kuid 17-18 aastaselt.
No comments:
Post a Comment