Mida oma eluga nüüd peale hakata?

Istun siin tööarvuti taga ja mõtlen, mida oma eluga nüüd peale hakata.
Kas lõpetada praegune teadusartikkel rahvusvahelisele mainekale semiootikaajakirjale? Kas rahvusvahelist semiootikute seltskonda huvitab Tartu maakohtu protsess 1717. aastast Kavastu talupoja Herga Reino Ivani üle, keda süüdistati "in puncto fornicationis" (hooramise punktis)?
Kui seda õiges kastmes esitada, siis huvitab kahtlemata. Taustsüsteem tuleks leida semiootiline ja siin on mõningane eeltöö juba tehtud.
Herga Reino Ivan üritas "varastada armastust" teise küla abielunaise Nursimäe Madde käest. Samas Cubja Simo, kes elas lausa Nursimäe Madde kõrval, armastust varastada ei üritanud. Kui semiootiline taustsüsteem välja arvata (see on omaette teema ja läheks väga pikale), siis ongi huvitav, et ühe mehe jaoks elab aare sealsamas nina all ja ta teeb, nagu ei näeks seda, samas teine mees läheneb ka seitsmepenikoorma saabastega eesmärgile.
Ja kas armastuse varastamine on siis kohe hooramine? Visaku esimene kivi see, kes seda pole teinud?
Ja nimetus "Herga" tähendab mõistagi "Härja". Saksakeelsetes kiiruga kirja pandud kohtuprotokollides esineb eestikeelsetes sõnades ja lausetes alati nimemuutusi. Mida lähemale 18. sajandile, seda kiirustavamaks ja pealiskaudsemaks läks kohtukirjutajate stiil, lähenedes lõpuks lausa tänapäevasele tõttamisele.