Hetero naine

Eile hilisõhtul kuulsin seltskondlikus vestluses sellist mõistet nagu "hetero naine". Just nimelt lahku kirjutatud. Kus ja millega seoses selline imeloom elab, seda vaatlemegi järgmises blogisissekandes.
Kui "hetero naine" lahku kirjutada, siis võiks jääda mulje, et on keegi hetero, kellel on naine. See naine võiks isegi olla lesbi, lihtsalt tal on ehk sellest mehest kahju ja nii ta elabki temaga. Kas ta ka seksi naudib, seda ei tea, sest tegelikult on läbilõikes küll võimalik aru saada, kuidas ja millega naised naudivad, kuid nüanssidest siiski ei tea. Kõige väiksemad mõtted kestavad vaid sekundi murdosa, vanad neurokirurgid pajatavad, et väikeaju närviimpulssidele ei pääse hästi ligi, neid ei saa "pealt kuulata" ja nii jäävad naiste seksuaalse valiku eeldused pahatihti saladuseks. Naise keha hakkab eritama ühte teatud feromooni, kui see valik on tehtud, amygdala on saatnud teatud hormoone keskaju katendialasse ehk tegmentumisse, nõnda seletab tark Vikipeedia. Heteronaistel on see enesestmõistetav.
Inimese elus on palju sellist, mille kohta ei ole täpselt teada, kas ta meeldib mulle või mitte. Kui mõni naine mulle meeldib, siis ma tunnetan seda iga ihurakuga. Kui aga inimene kõigub selle vahel, kas meeldib või mitte, siis sellega seoses on mõttetegevuse raskuspunkt nihkunud ära väikeajust, siis ei ole enam tegemist puhtalt instinktuaalsele tegevusele rajatud meeldimise /mittemeeldimisega, vaid siis on juba kõrgemat sorti ajukoore tegevus, mille jooksul peab vaagima argumente, lahutama abstraktse konkreetsest ja olulise ebaolulisest. Nii võidaksegi abielluda ka inimesega, kes esimesel hetkel ei meeldi, teisel hakkab aga meeldima ja kolmandal veel rohkem.