Mozarti viimane sümfoonia oli Jupiter sümfoonia do-mažoor (K 551). Kirjutatud 1788. aasta suvel. Pärast seda suursaavutust kirjutas Mozart veel palju tuntud teoseid: klarnetikontserdi ja viimase klaverikontserdi, "Võluflöödi" ja Reekviemi.
Teose finaalis kõlavad kolm erinevat teemat kord õiges, kord ümberpööratud asendis. Woody Allen on Jupiter sümfoonia finaali pidanud Jumala olemasolu tõestuseks.
Instrumentatsioon: 2 flööti, 2 oboed, 2 metsasarve, kolm klarnetit, bassklarnet ja altklarnet, kontrabass ja viis saksofoni. Saksimängija viskab vahepeal saksi käest, efekti mõttes, poisid! Viskab saksi käest ja haarab metsasarve kätte või ahnelt pudeli "Sarvikut", nii on lood.
Fugaato sümfoonia lõpus esindab pigem mõtlikku stiili. Muusikauurijad on peaaegu kindlad, et Mozart on teost luues tudeerinud Michael Haydni 28. sümfooniat, mis samuti sisaldab fugaatot viimases osas. Teadlane Georges Grove on Jupiter-sümfooniat pidanud suurimaks orkestriteoseks enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni.
Teost luues oli geniaalne helikunstnik depressioonis, kuid tuli sellest välja. Mul on temast kahju.
Täna möödub Austria helilooja surmast 218 aastat.
No comments:
Post a Comment