Kõik see juhtus ammu-ammu...

See juhtus mäletamatutel aegadel, siis, kui sinililled veel päris valgekesed olid ja isa viimast korda habet ajas. H. A. Neus, "Legende". Jeesus näeb, et paganad ja perglid põletavad kesal tema peerge. Ta on sellest kohkunud ja annab varblasele käsu saata sõna Maarja-emakesele, tegelikult paistab küll rahvapärimusest, et üsna noorele naisele. Maarja ei kuule varblase kutsumisi. Järgmisena saadab Jeesus sõna panni peal poolkõrbenud lambaga. Lammas annab sõnumi edasi väga kaebliku häälega. Maarja ei kuula jälle, sest ta on meres ujumas. Järgmisena saadab Jeesus pooltapetud härja maad kuulama. Maarja tantsib sedakorda pulmapidul, ei kuule. Nüüd sõuab sõnumida ärahukatud hobu. Hobusest on Maarjal juba liig. Maarja hakkab nüüd mõtlema, kas ilm on ümber käänatud, päike tõusnud pööritie? Ta saadab oma sulased Peetri, Paavli, Mardi ja Hansu asjalugu kaema. Igaüks leiab omale ratsuks ärapiinatud loomad. Maarja manitseb, et nad sõjariistad kaasa võtaksid. On poisid läinud, siis tahab ka Maarja kaema minna, aga uhkel ratsul. Ta käseb oma tütardel Annul, Kadril ja Hedul ratsu rahadelle, päitsed päeva-kirja ja suitsed Soome-kirja panna. Nähes ja kuuldes, et läheneb nii suur väesalk, põgenevad perglid kus kurat ja jätavad Jeesu pirrud tossama. Heinrich Neusi raamatust "Estnische Volkslieder". (Der Gelehrten Estnischen Gesellschaft bei der Kaiserlichen Universität zu Dorpat. Reval. Gedruckt bei Lindforsen Erben).