Mis teha siis, kui näed unes, et su kuus aastat tagasi hauapõhja ja teise maailma tuttu uinunud koer on üles tõusnud, tuleb rihma otsas - kõik on nagu päriselt, kõik on nagu elus - ja kallistab sind?Unenägusid on inimkond teadaolevalt jumaldanud juba aastast 3200 enne meie aega; Egiptuse Vana riigi algusest. Muinas-Eesti unenägijad, kes hiies vanemate kalmude lähedal magasid, selgitasid välja unekujud, lahkunud esivanemad. See oli püha hetk, kui nemad nõu andsid, sest surnud tavaliselt ju ei räägi.
Koer oli kaua ära olnud, matsin ta 2006. aasta augustis aia taha jalaka alla, väga-väga sügavale, et metsloomad keha välja ei saaks kraapida. Liivakiht tuli juba kalmu põhjast vastu. Kaua ära olnud ses mõttes, et ta ilmus mulle taas unes. Ja alati rõõmustavad need koerad, kes pikalt oma peremeest näinud ei ole. "Sa oled siin, sa ei olegi killustikulises pinnases raudteetammi lähedal?" käis paratamata mõte läbi peast. Ent üle mu näo käiv keel ja mööda põranda tolmu vonklev saba näisid kinnitavat: on tuldud üle ajavärava, kurvast minevikust. On tuldud, et tõestada oma koeratruudust vaid sekundiks unenäo tähtede valguses. Lassie tuleb ikka koju.
No comments:
Post a Comment