Tenochtitlan, mu arm

Juunis 1519 läks asteegi imperaator Montezuma II oma palee palkonile kõndima. Oli sume hiline lähistroopikaõhtu. Ta vaatas üle oma palee kaitserinnatise. Ta silmisse paistis linnamüür, turg, jaspise- ja obsidiaaniga kaunistatud paleed, Nonoalco, Moyotlani, Tlatelolco, Zoquiopani linnajaod. Kogu Tenochtitlani pealinnahiilgus ja väga eredalt kiiskav järv. Nonoalco ei olnud linnajagu, kus alkot ei pruugitud (Non + Alco), see ei ole korrektne tõlgendus. Nahuátli keeles tähendas see kasvavaid aaloeid, seal oli impeeriumi kuulus turg.
Imperaator oli väga rahul, et hiljaaegu oli kraavide ja tammidega eraldatud osa Texcoco soojärvest, mille keskel pealinn asus. Nii jäi ala, kus asteekide võimas tsivilisatsioon asus, järjest kuivemaks. Võib-olla oli tal just sel päeval plaanis autasustada oma rahva vapraid insenere.
Montezuma II oli juba vana ja tema silm seletas põhiliselt hämu. Ta kõndis tudiseval sammul alla oma palee peatrepil. Ta vaatas paremale ja nägi oma konsiiliumisaali, ta vaatas vasakule ja silmas ruume oma konkubiinide jaoks. Montezuma naisi oli kümneid ja kümneid, kõik olla olnud kauni figuuriga, aga vanal mehel ei ole kombeks neid pruukida. Vana mees tahab pigem käia jala värskes õhus, kuid peab leppima sellega, et sada kõige valitumat orja kannavad teda kullatud kandetoolis.
Naiste juuksed olla olnud korralikult palmitsetud. Mendoza koodeksi lk 69 leiduval pildil on nende näod majesteetlikult rahulikud. Nad ei karda midagi, kõige enam neile teada oleva maailma armutut kokkuvarisemist. Nende kuum naiselikkus on ühendatud metropoolse ja imperiaalse kargusega. Need daamid ei pea olema valvsad, kuna neid ei ähvarda miski.
Naistepalee ees istusid preestrid ja tegid tseremooniapäraseid astronoomilisi vaatlusi. Montezuma tervitas neid peanikutusega, ehkki preestrid kummardusid nende ees nii sügavasti, et nende õlitatud tukad maad puutusid. Sel hetkel viskas valitseja pilgu üles ja nägi langevat tähte. See ennustas nende kõigi langust. 400 kahvanäolist tulnukat ei olnud nende riigist enam kaugel. Cortézi nelisada hispaanlast olid endi seitsmest miljonist ohvrist sama kaugel kui timuka mõõk kaelast.
Oli suurte sündmuste eelõhtu, tollane kindel maailm oli varisemas ja öine komeet kukkumas. Halley komeedi möödumiseni Maast oli jäänud 22 aastat.
Oomen oli Ladina-Ameerika vanades kultuurides väga tähtis fenomen, kui oomen aset leidis, siis oligi see juba peaaegu sündmus, mida too ennustama pidi.