Antakse siis lapsi veel kolliperedesse?

Tüübilisi eestlasi 1641, Pärnu:
1) Villem Söörts: posib ja nõiub;
2) Laisk Mart: jookseb libahunti ja ütleb kuradisõnu Rööma sool;
3) Maiamaa Ello: nõiub, magab Kuradiga, Mihkel on tema sulane (pime);
4) Nemmide Tõnis: nõiub, jookseb libahunti;
5) Villakass Jürgen: nõiub palju asju olematust olevasse, ravib ussihammustust, ütleb tundmatuid ussisõnu. Ta isand Rostip röstib teda pidusöögil;
6) Audru Kasper: tema poeg on Kuradi juures kokk;
7) Pirsa Mart: viskab noort krahvi maantee peal Kuradiga, noor krahv sureb;
8) Kurat, Aunape Mareti mees, elab rahulikku elu;
9) Aunape Madis: Kuradi lihane laps, kisendab, kui teised tööd teevad.
Ei tasu muretseda, et asjad olid 1641. aastal Pärnu läheduses just nii. Lapsi ei anta enam (ei antud ka siis) kolliperedesse ja kogu seos Kuradiga on tolleaegsete maakohtunike poolt fabritseeritud. Pirsa Mart lõpetas väga halvasti: tema jalad ja käed rebiti ükshaaval otsast ja kõik paigutati postide otsa, siis rebiti süda välja ja pea otsast. Villakass Jürgeni süda jäi välja kiskumata, kuid enamus muid asju toimetati temagagi. Reeglina lõpetab organism kohe tegevuse, kui sul ühel hetkel alustatakse jala otsast kiskumist.